Liba-müüjad

Lugedes foorumipostitusi on näha, et ka pettur on seal kohal ja kinnitab, et tegeleb ausa äriga – samuti võtavad sõna ohvrid, kes on raha tasunud ja loodavad kaupa kätte saada. Selle juhtumi jõudmine esimesest rämpskirjast avaliku hoiatuse ja sama petturiga seotud teiste veebide eest hoiatamiseni on võtnud mitu kuud. Seda põhjusel, et kuni pettur väidab tegemist olevate tarneraskustega jms, on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega ning selle ametlikku menetlust saab pettur venitada järelepärimistele mitte vastates.

Sarnaste juhtumite näitel on aga väga hea proovida taustakontrolli. Tee prooviks läbi järgmised harjutused, kasutades näitena mõnda internetis silma hakanud kahtlast kauplejat, tarbijakaitseameti “musta nimekirja”, pressiteateid või meediast silma hakanud firmanime.

• Guugelda veebidomeeni ja nime – kas leiad soovitusi/hoiatusi foorumitest või mujalt?
• Tuvasta veebidomeeni omanik, kasutades WhoIsi päringut: .ee puhul internet.ee lehel, .eu puhul https://whois.eurid.eu/et/, .com jt puhul nt http://www.dnsstuff.com/tools – vaata, kas omanik on firma või eraisik, kas tema andmed on avalikud või tunduvad kahtlased.
• Guugelda kontrolliks leitud nimesid, e-posti aadressi ja telefoninumbrit.
• Kui veebis on kirjas ettevõtja andmed (firma nimi, kontaktid), siis kontrolli, kas need kattuvad domeeni omadega.
• Ettevõtte nime või registrinumbri järgi saad teha päringu äriregistrisse https://ariregister.rik.ee/ – saadud nimed ja kontaktid võib jällegi olla mõistlik läbi guugeldada.
• Kui tahaksid siia nimekirja midagi lisada, jäta kommentaar (ilma isikuandmeteta).

Kui sageli esineb ja palju ohvrit kaotavad?

• Suuremaid süstemaatilisi skeeme kohtab 2–3 korda aastas, väiksemaid pidevalt.
• Ohvreid on sõltuvalt petturi edukusest kümnetes ja sadades, kaotatavad summad jäävad vahemikku 50–500 eurot.

Kuidas see pettus töötab?

• Pettur registreerib endale domeeni ja hangib veebiserveri.
• Kasutades mõnda tee-ise-veebileht-tarkvara luuakse “veebipood”, maksevõimaluse asemel on sageli lihtne kontaktivorm, mille abil saadetud tellimustele saadetakse vastuseks arve. Raha saajaks võib olla riiulifirma või eraisik (“tankist”).
• Pettur saadab rämpsposti, postitab teateid foorumitesse ja sotsiaalmeediasse, tutvustades harukordset pakkumist.
• Õnge läinutele saadetakse ettemaksuarve.
• Lubatud ajal kaupa ei saadeta, alguses vastatakse kirjadele tuues vabanduseks tarneprobleeme jms. Kui skeemist saadud rahavoog lakkab, loobutakse ka kontaktidele vastamast.
• Petta saanud pöörduvad politseisse ja tarbijakaitsesse, alustatakse menetlust, veebisaidid suletakse.
• Pettur alustab mõne aja pärast uuesti esimesest punktist.

Kuidas ennast selle eest kaitsta?

• Kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, siis enamasti ongi tegemist pettusega.
• Kontrolli müüja tausta – selliste pettustega tegelevad tihti samad inimesed ning kommentaarid uute skeemide kohta jõuavad esmalt internetifoorumitesse.
• Kasuta läbipaistvaid kauplejaid.
• Püüa vältida ettemaksuga tehinguid ning uuri alternatiive.