Libakõned ja -kirjad: hädas sugulane
Selle pettuse ohvriks langevad sageli vanemad inimesed. Neile helistaja väidab ennast olevat politseinik, uurija, advokaat või meditsiinitöötaja. Ta selgitab, et kõnele vastanu sugulane või sõber on põhjustatud liiklusavarii, sooritanud kuriteo või vajab muul põhjusel kiiresti raha selleks, et pääseda endavastase kriminaalasja algatamisest, kompenseerida kahju väidetavale kannatanule või ravikuludeks.
Peamiselt venekeelsed kõned tulevad Leedust, helistatakse juhuslikult valitud lauatelefoninumbritele. Pettur proovib panna vastajat andma infot lähedase kohta, kes võiks olla hädas ja keda ta oleks valmis aitama, nt:
«Hallo, hallo, vanaema?!»
«Kes räägib, kas Kristina, sina või?»
«Jaa, mina. Ma põhjustasin liiklusõnnetuse. Ei saa hästi rääkida, sest mul on lõualuutrauma. Politsei tahab minu vastu kriminaalasja algatada. Sinuga räägib nüüd uurija.»
Raha üleandmiseks lepib pettur tavaliselt kokku kohtumise, mõnel puhul hoiab üks petturitest tähelepanu hajutamiseks ohvrit telefonikõnega hõivatult ja teine võtab vestluse üle juba ohvri elukoha uksele saabudes ning võtab vastu välja petetud raha.
Mis tüüpi pettusega on tegu?
See on ‘social engineering’ ehk manipuleerimisrünne, millega pannakse ohver andma infot oma lähedase kohta ning seejärel uskuma, et see lähedane on hädas. Sageli tegelevad sellega rahvusvahelised kuritegelikud grupid, keda aitab politseil tabada juhtumite kohta info saamine.
Kui sageli esineb ja palju ohvrit kaotavad?
- Tegemist on ühe rahvusvaheliselt levinuima pettuseliigiga.
- Ohvreid on juhuslike telefonikõnede abil lihtne leida.
- Mullu on Eestis suudetud välja meelitada summasid vahemikus 300–10 000 eurot, varasematel aastatel kuni 50 000 eurot.
Kuidas see pettus töötab?
- Harilikult välisriigis tegutsevad petturid helistavad läbi telefoniraamatus olevaid või juhuslikke numbreid.
- Esitlevad ennast altkäemaksu sooviva võimuesindaja või meditsiinitöötajana.
- Õngitsevad ohvrilt infot tema lähedase kohta ja seejärel väidavad, et too vajab abi.
- Rõhuvad inimlikule soovile lähedast aidata.
- Panevad ohvri ajalise surve alla – raha on vaja kohe.
- Viitavad tehingu ebaseaduslikkusele ning endapoolsele suurele riskile, vajadusele toimunust mitte teistega rääkida.
Kuidas ennast selle eest kaitsta?
- Ohvriks langevad sageli väärikas eas sugulased, aga on olnud juhtumeid ka lastega – räägi neile sellisest pettusest ja soovitatavast käitumisest.
- Võimalikku libakõne saades säilita rahu.
- Küsi täpsustavaid küsimusi ise informatsiooni pakkumata: “Kellega ma räägin?”, “Mis su nimi on?”, “Millal mu sünnipäev on?” vms.
- Võta aega mõtlemiseks, palu tagasi helistada.
- Kontrolli infot, helista lähedastele. Kui nendega ei õnnestu kohe ühendust saada, proovi mõne aja pärast uuesti.
- Kasuta kontrollimisel ainult sul olemas olevaid kontakte, mitte petturite pakutuid.
- Teavita kahtlasest kõnest politseid lühinumbril 112.
Jaga kogemusi
„Siin saad teistega oma kogemusi jagada ja neid ebameeldivatest vahejuhtumitest teavitada. Tea, et siin välja toodud juhtumeid ei võta ametid automaatselt menetlusse! Tähelepanu! Kõik siin lehel toodud postitused on selle autori mõtted ning veebikeskkonna haldaja neid ei toimeta. Jätame endale õiguse eemaldada solvavad, rassistlikud, pahatahtlikud ja muudmoodi sobimatud kommentaarid“
Selline pettus meedias
Vanainimesi tüssavatel leedulastel tööd jätkub
Alikas: Pärnu PostimeesLibakõnesid teinud üheksat Leedu petist ootab kohtutee
Alikas: DelfiPetturid liikvel: naine maksis libapolitseinikule 400 eurot
Alikas: DelfiSuvine libakõnede kelmus jõuab kohtusse
Alikas: ERR